Madala tihedusega polüetüleenkilet valmistatakse tavaliselt kahe protsessi abil: puhumisvormimine ja valamine. Valatud polüetüleenkile paksus on ühtlane, kuid kõrge hinna ja odavuse tõttu on see kõige laialdasemalt kasutatav. Madala tihedusega polüetüleenkile on poolläbipaistev, läikiv ja pehme tekstuuriga kile, millel on suurepärane keemiline stabiilsus, kuumtihendamine, veekindlus, niiskuskindlus ja külmumiskindlus ning seda saab vees keeta.
Selle peamiseks puuduseks on halb hapnikutõke, mida tavaliselt kasutatakse painduvate komposiitpakendimaterjalide sisemises kiles. See on ka kõige laialdasemalt kasutatav ja laialdasemalt kasutatav plastpakendikile, mis moodustab üle 40% plastpakendikile tarbimisest.

Polaarsete rühmade puudumise tõttu polüetüleeni molekulides, kõrge kristallilisuse ja madala pinnavaba energia tõttu on selle kile printimisvõime halb ning selle nakkuvus trükivärvide ja liimidega on halb. Seetõttu on enne printimist ja lamineerimist vaja pinnatöötlust.
